Parvlaevaliiklus on Hiiumaa jaoks hell teema. Eriti eelmise aasta piletihinna tõusu valguses, kui riik sõitis selle vastu häält tõstnutest lihtsalt üle. Olgugi, et piletihinna tõusust on möödas pea aasta, tuleb see ikkagi siin-seal jutuks.
Toona oli jutuks see, et riigile kuuluv ettevõte TS Laevad teenib ju head kasumit, miks siis võtta raha inimeste taskust. Laevafirma küll pareeris, et nemad ei ole hinnatõusuga seotud ja seda otsustab riik. Ometi oli just rahandusminister see, kes kasumlikkusele viidates alguses hinnatõusu ei kinnitanud.
Millist emotsiooni tekitab tavalises kodanikus pressiteade, kus öeldakse, et parvalaevaliiklus tõi ettevõttele suure kasumi. Kas ei teki esimese asjana seos, et muidugi on kasum, kui piletihind ju tõusis? Ometi see nii ei olevat, väidavad ametnikud ja firma esindajad.
Kõlab ikkagi kuidagi nii, et enne oli kõik puudu ja nüüd on kõik üle.
Sellest, kuidas on piletihind ja kasum omavahel seotud, ei saa keegi vist väga täpselt aru. Segasemaks ajab asja ka ametnike jutt, et seda, kas ettevõte teenis liiga palju, ei saa uurida praegu, vaid alles kolme aasta pärast. Ja kui teenis, siis makstakse raha tagasi. Riigile kuuluvalt ettevõttelt riigile.
Ise määran, maksan, kontrollin, karistan, võtan raha ära.
Kokkuvõttes tekib ikkagi küsimus – kui riigile kuuluv vedaja teenib nii head kasumit, mille hea pärast siis oli vaja piletihinda tõsta või mis kasu saab reisija sellest, et TS Laevad teenis pea üheksa miljonit kasumit?
Saa nüüd siis aru.
Raul Vinni
ja