„Saarlaste Kadi raadios räägiti sellest, kuidas suurendada kaitsetahet. Selleks peab oma maad armastama,“ ütles ööretke sissejuhatuseks selle korraldaja Ly Johansen. „Vananaistesuve retked on alati kantud armastusest.“ Ja seda juba neljandat aastat järjestikku. Nagu ka 6. septembril toimunud öömatk „Armastusega Hiiumaal ümber kadakate maalides.“
Et 2024. aasta on Hiiumaal kuulutatud kunstiaastaks, seda peaasjalikult meie kõige kuulsama kunstniku Ülo Soosteri sajandat juubelit silmas pidades, siis on Vananaistesuve tegevused sel aastal kunstile pühendatud.
Soosterite kodukohta tähistav mälestusmärk. | Reet Kokovkin
Ööretkedest esimene viis kunsti- ja koduloohuvilised Hiiumaa muuseumi teadusjuhi Helgi Põllo juhendamisel Ülo Soosteri radadele. Helgi lugude saatel käidi nii Soosteri sünnipaigas, Kuriste kirikus, mindi külla Liia ja Aado Algverele. Koos tassikese teega vaadati üle Sõru muuseum ja sealne Soosteri näitus. Öövarjus mööda külateid kulgedes võib kohata nii mõndagi, aga selleks peab ikka ise kohal olema.
Soosteri näitus. | Reet Kokovkin
„Sageli teatakse paika just kuulsate kultuuritegijate kaudu – kunstnikud, näitlejad, heliloojad,“ alustab Helgi bussireisi Lõuna-Hiiumaale. „Meil on sel aastal kuulsaid juubilare teisigi: näiteks Kaljo Põllu 90 ja Valev Sein 60,“ räägib Helgi edasi ja juhib tähelepanu kuldsele päikeseloojangule, millist valgust ja värelust puude lehtedel võime näha ka Ülo Soosteri maalidel.
Ülo Soosteri sünnikülal on Helgi sõnul salapärane loovusele ja haridusele suunav jõud. Eelmisel aastal tähistasime helilooja Rudolf Tobiase 150. sünnijuubelit – ka tema pere esivanemad elasid pikki aastaid Ühtri külas. Või siis helilooja Paul Tammeveski, kelle sugulased sealt pärit. Samuti olid siit kandist pärit mitmed laevakaptenid ja arstid. Soosterite endagi soost elas Ühtril põlvkonniti jumalamehi ja haritlasi. Praeguseks on pärast tormilisi sõja-aastaid Soosterite kodukohta Pendil tähistamas üllatavalt hästi säilinud, 90ndatel Tõnis Tilga poolt püstitatud mälestusmärk, milles viiteid kunstniku loomingust tuntud kadakale.
Kuriste kirik. | Reet Kokovkin
Kui Ülo isa oli põliste baptistide perest, siis ema Vera oli õigeusklik Kuriste kiriku kogudusest. Siiski ei tekitanud eri usundid vastuolu ei noortes ega laiemas suguvõsas. Kuriste kirik on üks õnnekombel ja aktiivse koguduse toel renoveeritud õigeusu kirikutest Hiiumaal ja on praeguseks ilus vaadata. Kollased kivid, mida seinte püstitamiseks kasutati, olid omal ajal, 19. sajandi lõpus, toodud suisa Riiast üle jää härja- ja hoburakenditega.
Aga ööd on meil juba piisavalt pimedad, et Haldile sõites bussis istudes järg käest läheb – muudkui mets ja mets ja pimedad teed. Tänapäeval ei ole muidugi raske veebist oma asukohta järgi vaadata, aga veel eelmise sajandi lõpus pidi ise suunda tähtede ja kompassi järgi määrama.
Õnneks on õige teeotsa peal Aado laternaga rada näitamas. | Reet Kokovkin
Liia ja Aado Algvere tutvustasid retkelistele oma kunsti taskulambivalgel. | Reet Kokovkin
Õnneks on õige teeotsa peal Aado laternaga rada näitamas. Liia ja Aado Algvere olid retkelistele oma kunsti tutvustamiseks õues tähtede alla näituse üles sättinud, mida taskulampide valgel imetleda saime. Liia rääkis, et tema maalid sünnivad loomulikus valguses, nii palju kui seda sügisest kevadeni on. Suvi on selles mõttes loomingule sobiv aeg. Tema akvarellide sarja viimased tööd – kalad eredalt punase küüdumustri taustal lillevanikud peas, olid nii suvepildid kui vähegi võimalik. Haldi mereranna maastikud nii eraldi võttes kui portreedele taustaks on talle siiski meelismotiiviks.
Samast kohast on pärit kivid, mida Aado nimetab jaspiseks ja mida ta oma ehetes kasutab. Kivi on töötlemiseks raske materjal. „Prouad kaebavad, et liiga kaua teen nende ehteid,“ ütleb Aado muigega. Tema ehted valmivad ainult tellimise peale. Iga tellijaga soovib ta põhjalikumalt vestelda, et tunnetada tulevase ehte sobivust kandjaga. Aado ehetest on valminud kaunis raamat „Kõva kivi pehmus,“ mille toimetas raamatuks luuletajast peretütar Kristel Algvere.
Liia rääkis, et tema maalid sünnivad loomulikus valguses, nii palju kui seda sügisest kevadeni on. | Reet Kokovkin
Aado nimetab kivisid jaspiseks ja kasutab neid ka oma ehetes. | Reet Kokovkin
Retke viimaseks peatuspaigaks jääb Sõru muuseum, kus kunstiaasta ja Soosteri juubeli puhuks on avatud näitus tema teoste koopiamaalidest. Harrastuskunstnike rühmituse Kunstikoobas tööd on valminud KUMU koopiamaali ringis. Need maalijad ei tee võltsinguid, vaid ikka maali koopiaid. Nad panevad sinna sisse tükikese iseendast ning oma oskamistest, on näituse kuraator Alar Teras öelnud. Osa maale on tehtud KUMU saalis Soosteri tööde kõrval istudes, osad on eeskuju võtnud internetist fotodelt. Kui palju need Soosteri enda maalidega kokku käivad, on igal ühel võimalik kuni septembri lõpuni Sõrul veenduda. Boonusena on seal vaadata veel Valdek Alberi naljapildid ja muidugi püsinäitus rannarahva elust.
Tagasiteel Kärdlasse ütles juba üsna väsinud väike Emmakene, et öised retked on toredamad, sest siis saab tähti vaadata.
ja