VARESE LOOD
Kui kevadel on huvitav Hiiumaa harvades salumetsades igasugu saluliblede otsingul käia, siis varasuvi toob orhideedeaja. Tegelikult on Hiiumaa loodus käpaliste poolest viimaste aastakümnete jooksul...
Ikka jälle kipun jõudma tõdemuseni, et kole keeruline on see ligi kahe miljardi aasta eest tekkinud tard- ja moondekivimite värk. Soomes veel kuidagi võid...
Just sedasi kutsusin ma 1990ndail Kaibaldi liivikut. Eks ikka nooruse romantikast lähtuvalt. Et kui Hiiumaal on peagu kõik olemas, siis võiks ka tema kõrb...
Kui kevadel on huvitav Hiiumaa harvades salumetsades igasugu saluliblede otsingul käia, siis varasuvi toob orhideedeaja. Tegelikult on Hiiumaa loodus käpaliste poolest viimaste aastakümnete jooksul...
Esimene pilt Ojaküla Järvemäed. Ei mäletagi, millal ma viimati siin käisin. Ega mitte oma esimesel avastusretkel märtsi lõpus 1999? Koht on muljetavaldav. Kunagi asus...
Nüüdseks on paljude käpaliste pelgupaigaks jäänud lisaks teekraavidele eeskätt sood. Mälust kerkis esile, et üks soomoodi koht peaks teispool Lojat olema. Enne sohujõudmist sunnib...
Niidiselja keskosa katab endiselt puisniidust kujunenud hõre salulehtmets, kus eeskätt valdavad pärnapuude pundid, sekka vahtrat, haaba ja sarapuud. Ka üksik magesõstar ja näsiniin jäid...
Võib-olla on valge tolmpea mu lemmikorhidee. Ühest küljest võiks arvata, et just tema harulduse tõttu. Eesti mandriosas jagub tal vaid paar leidu, peamine kasvupiirkond...
Neljas pilt Ojaküla Põrgukivi oli mu jaoks üllatus. Ei mäletanudki, et ta ikka NII suur on. Esmalt lähenedes üks kuubisein, mis tagantvaates osutus tõsiselt...
Kuues pilt. Ojaküla saar oli kunagi võimas puu. 1970ndate algul 26 meetrit kõrge ja tüveümbermõõt 4,3 meetrit. Paraku murdus ta 1988. aasta 30ndal novembril...