Valimisarutelu: poliitik peab olema heas mõttes tõbras

Tuntud raadiosaate poliitika.guru analüütikud arvavad, et Riigikogu valimistel tuleks vaadata suuremat pilti, mitte keskenduda niivõrd kohaliku kandi­daadi eelistamisele või piirkondlikele muredele.

Hiiu Leht läks sedakorda Tallinna, kus viimaseks aruteluks enne valimisi kutsuti laua taha suvehiidlased Andreas Kaju, Keit Kasemets ja nende kaassaatejuht Tõnis Leht. 

Hakkame pihta kõige lihtsamast küsimusest, mida alatihti kuuleb: miks ma peaks üldse valima minema, minust ei sõltu ju midagi?

Tõnis Leht: Nii imelik, kui see ka ei ole, lõpuks võib ikkagi nii olla, et just sinu hääl loeb. Valimistel võib otsustavaks saada päris väike häälte vahe. Mõni erakond võib pääseda riigikokku või mitte pääseda ja sellest omakorda sõltub, milliseid koalitsioone on võimalik moodustada. 

Keit Kasemets: Siis pärast pole mõtet kobiseda ega poliitikuid kritiseerida. Kui hääl on antud, siis võid olla veidi nõudlikum poliitikute suhtes.

Andreas Kaju: Viskaksin siin vindi peale – ega ei pea minema valima. Iseäranis ei pea siis, kui sul puudub huvi, väljakujunenud seisukohad ja mõtted. Münti viskama ei ole mõtet minna. See on pigem nagu komplekt, et sa osaled ühiskonnas. Sa vaatad, mis su ümber toimub ja oled rahul osa asjadega, osaga oled rahulolematu. Panustad ise, kus saad. Seal, kus ei saa, ootad seda teistelt. Osa sellest osalemisest on valimiskäitumine, kus sa usaldad kedagi lahendama või koordineerima nende asjade lahendamist, mis sinu ja sinu sõprade-naabrite mõjust jäävad välja. Niisama pole mõtet poe tagant valima minna. Ole parem seal edasi ja see on meile kõigile parem, kui sa ei avalda oma arvamust sealt poe tagant otse Facebooki ega käi ka valimistel.

Leht: Poe taga käib tihti elav debatt.

Kaju: Aga see võiks seal püsida. Filtreerimata ülekanne sotsiaalmeedias sellest, mis poe taga räägitakse on nihe, millega me pole ühiskonnana toime suutnud tulla. Ma räägin sotsiaalmeediast, mitte ei pea silmas erakondi. 

“Pole halb ka seda inimest valida, keda sa tunned, sest siis saad saata talle pärast kirja ja küsida, mis ta teeb seal Riigikogus.” Keit Kasemets

Kasemets: Eesti süsteem ei ole ju selline, et sul on oma esindaja. Ühendkuningriigis on nii, et valitakse igast ringkonnast üks inimene ja see üks inimene ongi sinu esindaja. Eesti valimissüsteemi mõte ongi see, et tuleb valida erakonda ja poliitilisi tõekspidamisi. Jah, mõni inimene on kohapeal tuntum, aga see ei pea tähendama, et Hiiumaa kohalik inimene suudab valija huve kõige paremini esindada ja Riigikogus rohkem korda saata kui mõne nimekirja esinumber, kelle mõju on erakonna sees suurem. Jah, pole halb ka seda inimest valida, keda sa tunned, sest siis saad saata talle pärast kirja ja küsida, mis ta teeb seal Riigikogus.

Leht:Riigikogus valitakse ka lõpuks isikut, lõpuks teed ikka linnukese isiku taha. Paljudel on kindlasti ka see probleem tekkinud, et tahaks mingit erakonda valida, aga siis vaatad nimesid ja polegi kedagi võtta.

Räägime lubadustest. Hiiumaa kontekstis näiteks Rohuküla raudtee. Mul on tunne lubadusi kuulates, et rong hakkab kohe pärast valimisi sõitma. Kui tõsiselt neid lubadusi võtta saab?

Kaju: Saab ikka tõsiselt võtta. Kui vaadata, kuidas poliitika kujundamine on arenenud viimase paarikümne aastaga, siis koalitsioonilepete tähtsus on ikkagi kasvanud. Aga uuel valitsusel on reaalselt asjade ära tegemiseks poliitilist tähelepanu umbes esimeseks pooleteiseks või kaheks aastaks. Kirja lähevad kõige olulisemad küsimused, milleks on vaja kaht asja – poliitilist julgust ja raha. Need otsused sünnivad koalitsioonileppes ja sinna tulevad nad erakonna programmidest. 

Aga kuidas suhtuda, kui Hiiumaal lubatakse, et teeme siin seda või teist, kuid riigi tasandil on seda ju ikkagi pärast raske läbi suruda.

Kasemets: Võtame Saaremaa silla näiteks, mida kõik pikalt lubasid, aga enam ei ole üheski programmis. Rohuküla raudteega regionaalses vaates on samamoodi, et kui ajakirjanik helistab ja küsib poliitikult, kas toetate? Väga raske on öelda, et ei toeta. Põhimõtteliselt ikka toetame. Kui läheb asjade ära tegemiseks, siis on küsimus, mis on rahastamise prioriteedid – kui kõrgel kohal on raudtee lastetoetuse või teiste asjadega võrreldes. 

Kaju: Kui seda raudteed ikka ühegi erakonna programmis ei oleks, siis seda ei tuleks kindlasti. 

Kas on võimalik uuringutest* näha, kui palju on eestlaste mured erinevad? Hiiumaal ühed, Lõuna-Eestis teised, Põhja-Eestis ja Ida-Virumaal kolmandad.

Leht:  Erinevused muidugi esinevad, aga kindlasti ei ole need nii suured kui näiteks erakondade toetajate vahel. 

Mida me siis viiendast ringkonnast näeme? 

Leht: Üldistus on see, et nii nagu ka mujal Eestis, on toimetulekuga seotud teemad siin olulised. Maksude alandamine, toiduainete ja ravimite käibemaksu alandamine, hooldekodude teemad, pensionite tõstmine, progressiivne tulumaks.

“Poliitik võiks ärategija olla, aga inimesena ka mitte täielik tõbras.” Tõnis Leht

Huvitav, et taastuvenergia on tabelis nii taga. Miks tuuleparkidega seonduv ei huvita inimesi? 

Kasemets: Sellisel kujul energeetika teemad ei ole olnud kellegi põhiteemad. Lõpuks jõuavadki inimeste eelistustes ülespoole ikkagi need teemad, mis on erakondades jutuks olnud. Olulised on ikka sellised asjad, kus päriselt king pigistab. Sa ei ärka ju hommikul üles ega mõtle, miks tuulikut ei ole, vaid mõtled, miks elekter nii kallis on,  kuhu ma hooldekodu koha saan ja kas ma hakkama saan. Neid seoseid ei ole erakonnad suutnud võibolla piisavalt hästi välja tuua, et kui tuulikud oleks, siis elektri hind oleks odavam ja inimesed ei peaks kõrge elektrihinna peale mõtlema. 

Kuidas kampaaniat üles ehitatakse? Kas erakonnad vaatavad, mis inimestel mureks on või võtavad hoopis teema ja teevad selle ise inimeste mureks? Tõstavad fookusesse ja inimesed hakkavadki mõtlema, et järelikult on tähtis.

Kaju: Mina olen skeptiline nende analüüside suhtes, et mis on teemad, mis käivitavad valijat. Oleme näinud suurtes demokraatiates, kus uuritakse üksipulgi valijate käitumist, kuidas kuus kuud järjest näitavad kõik uuringud, et valija jaoks on kõige olulisem inflatsioon. Aga valimispäeva tulemust on hiljem väga raske olnud sellega korrelatsiooni viia. Eks me siis 6. märtsi hommikul näeme, kui palju on tulemused võrreldavad jaanuari lõpus tehtud küsitlustega.  Kampaaniate mõte ei ole veenda uusi valijaid ega mõjutada kedagi üle tulema, vaid mobiliseerida olemasoleva valija potentsiaali. Värvata seisukohata valijaid, kes on tõenäoliselt valimistele minemas, aga kellel ühel või teisel põhjusel ei ole seekord lihtne valida. 

Kasemets: Seekord on valik natuke erinevate teemade või programmide vahel. Reform süstib kindlust, et tulevikus läheb ka kõik hästi. EKRE pigem rõhub nendele valijatele, kes ei ole rahul ja on hakkama saamisega kimpus. Keskerakond, mida Hiiumaal näha pole, on suunatud venekeelsele valijale. Sotsid proovivad rõhutada toimetulekut, Isamaa konservatiivseid väärtusi. Niisugust suurt väärtuste konflikti ei ole otseselt.

Uutest tulijatest on näha, et viiendas ringkonnas on Eesti 200 jõudsalt tõusnud. 

Kasemets: Inimesed ju ootavad ka uudsust poliitikas, uusi jõude, uusi tulijaid. Vanad erakonnad ei ole suutnud, vähemalt näiliselt, uueneda, ega tuua palju uusi inimesi või värskust.  

Ennustamine on tänamatu töö. Teil on uuringud ees, kas Eestis midagi muutub või suund jääb samaks?

Kasemets: Seekord on polariseerumine palju kasvanud ja nägime pärast ka eelmisi valimisi väga hästi, kuidas ühe-või teistsuguse valitsusega on ikkagi väga suur vahe, mis teemasid üldse arutatakse, millega tegeletakse ja kuidas valitsemine käib. 

Leht: Selle valimistsükli algul, kui valitsuses olid EKRE, Isamaa ja Keskerakond, siis põhiline erinevus oli poliitiline retoorika ehk mis teemadest ja kuidas räägiti. Poliitika sisus nii suuri muutusi ei olnud, aga õhustik muutus kõvasti. 

Kaju:  See (kuidas räägitakse – toim) on väga oluline, eriti rahvusvahelises suhtluses ja Eesti asukohas. See on määramatult oluline.

Leht: Eriti praeguses julgeolekuolukorras.

Kaju: Aga mulle ei meeldi üldse, kui kaotatakse nõudlikkus ka kõigi nende ülejäänute suhtes, kes paistavad head välja. 

Milliseid soovitusi te valijatele annaksite? 

Kasemets: Tuleks mõelda, et on Riigikogu valimised. Kas riigikogu valimiste peamine teema on see, kui tihti praam sõidab või missugune on Eesti kaitsevõime ja kuidas läheb üldiselt Eesti majandusel.

Kaju: Ideaalis võiks olla nii, et sa valid erakonda, kes on sinuga samal nõul nendes suurtes küsimustes, aga sealt valid inimese, kes tundub ärategija tüüp, kas siis ministri või saadikuna.

Leht: Ärategija võiks ta olla, aga inimesena võiks ta olla ka mitte täielik tõbras. Ei pea olema mölakas. Lugupidavat suhtumist teistesse inimestesse peab olema.

“Tegelikult on poliitika, erinevalt sellest, kuidas poliitikud laval käituvad, ääretult keeruline ja seal tuleb teha valusaid valikuid, mis on elu ja surma küsimused.” Andreas Kaju

Kaju: Poliitiku käed on pigem verised, sest tegelikult on poliitika, erinevalt sellest, kuidas poliitikud laval käituvad, ääretult keeruline ja seal tuleb teha valusaid valikud, mis on elu ja surma küsimused. Inimese moraalne suurus tuleb välja, kui ta julgeb tegutseda ja otsuseid langetada. Peab olema natuke tõbras. 

Kasemets: Pealkirjaks sobiks, et poliitik peab olema heas mõttes tõbras. 

*Artiklis toetutakse Sihtasutus Liberaalne Kodanik tehtud uuringutele.

Raul Vinni, Piret Eesmaa